KÄEKELLA VEEKINDLUS/VEETALUVUS

Mis puudutab käekellade veetaluvust, siis võib olukorda nimetada ükskõik milliseks, ainult mitte selgeks ja lihtsaks. Isegi kui te mõistate käekella veetaluvust või -kindlust näitavaid arve, mängib olulist rolli ka nende tõlgendamine ja reaalsusega seostamine. Kes ei sooviks, et käekella valimisel oleks selge, milline peab olema selle veetaluvus! Kas piisab sellest, kui see on 3ATM, või tuleks eelistada väärtust 100M? Käekellade ja vee osas aitab ehk selgust saada järgmine tekst.

Kohe alguses tuleb öelda, et tähis „veekindel“ (waterproof) ei vasta käekellade juures tegelikkusele. Isegi parim sukeldumiskell ei ole alati veekindel. USA föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) välja antud juhistes soovitatakse tootjatel koguni mitte kinnitada käekellade kohta, et need on veekindlad. Soovitus ei ole aga siduv, mistõttu kasutatakse mõlemat väljendit (eriti slovaki keeles).

Uuema terminoloogiaga on juurutatud mõiste „vett taluv“ (water resistant). Erineva tõlgendamise vältimiseks standardiseeris veetaluvuse madalamad astmed 1990. aasta standard ISO 2281 ja kõrgemad, „veekindlad“ tasemed 1996. aasta standard ISO 6425. Üldiselt hõlmavad ISO-standardi kohased katsed temperatuuri, sügavuse, vee- ja õhurõhu vaheldamist erineva kestuse juures nii rahuseisundis kui ka käekella elementide kasutamisel. Sukeldumiseks mõeldud mudelite korral katsetatakse ka käekella soolase vee ja ülerõhu taluvust (dekompressiooni simulatsioon). Standardite näitliku jaotuse leiate lisatud tabelist.

Tabelist on näha, et veetaluvusel puudub universaalne ühik. Kõige sagedamini esitatakse käekellade juures veesamba kõrgus meetrites või jalgades (M, ft), samuti rõhk atmosfäärides või baarides (ATM, BAR).

Ka kõige kvaliteetsemalt valmistatud käekella korral ei ole tagatud, et deklareeritud veetaluvus püsib igavesti. Nagu iga tarbekauba korral, kehtivad ka siin kindlad põhimõtted. Lühidalt öeldes – konstruktsioonist tulenevaid omadusi ei tohi üle hinnata. Täpsemalt punktide kaupa:

– kord aastas ja iga kord pärast käekella korpuse avamist tuleb teha survekatse;
– veepinna all on rangelt keelatud kroonnupu (ka keeratava) ja teiste nuppude kasutamine;
– temperatuuri järsk muutumine põhjustab materjalide erinevat paisumist ja niiskuse kondenseerumist klaasile;
– pärast soolases või suure mineraalide sisaldusega vees viibimist tuleb käekella voolava vee all loputada;
– tuleb vältida põrutusi veepinna all ja vastu kõva pinda kukkumist;
– vältida agressiivseid kemikaale (see kehtib käekellade kohta üldiselt).

Kas arvate, et veetaluvus on keeruline või lausa piirav mõiste? Nii see ei ole – eespool olevatest nõuannetest lähtudes ja veekindluse potentsiaalset taset teadvustades omandate mitte ainult õiged käekella eest hoolitsemise harjumused, vaid mis veel olulisem – te ei lase niiskusel rikkuda oma kella tehtud investeeringut